Matka sihtkohad

Vaatamisväärsused Paatsalu Puhkekeskuse ümbruskonnas

Mõned ajaloolised kohad, mis huvi pakkuda võiksid:

VATLA MÕIS.

Vatla mõis rajati 17. sajandil. Esialgu oli ansambel tagasihoidlik. Seda piiras kolme väravaga puittara. 1807. aastal läks Vatla mõis Otto v. Rosenile. Tema ajal valmis härrastemaja, mis oli üks esinduslikumaid Läänemaal.

VATLA MAALINN.

Asus Linnuse küla lähedal Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal. Linnuse õue (u. 1700m2) ümbritses 2-3m kõrgune vall, mille väliskülg liitus seljaku 8-9m kõrguse nõlvaga. Arvatavasti 11.-13. saj. maalinn oli muistse Karuse kihelkonna (Henriku Liivimaa kroonikas Cozzo) keskus.

ILLUSTE MÕIS.

Kammerlik juugendstiilis peahoone sobib hästi loodusesse (1912). Suviti kasutab mõisa Tallinna Kristiine Spordikool. Paikkonnas nimetatakse Illustet vanatüdrukute mõisaks. Maidellide suguvõsale kuulunud mõisas elanud kolm õde, kes kõik vanatüdrukud olid.

PAATSALU MÕIS

On pärit 19. sajandi teisest poolest.

HANILA KIRIK

13. sajandil ehitatud ühelööviline kirik. Kiriku läänemüüris on säilinud trepp, mis viib võlvidele. 1707. aastast pärinev barokkstiilis kantsel ja nikerdaltar. Kirikust on leitud 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Kiriku juures kalmistul on säilinud huvitava kujuga hauatähis, ilmselt varasest keskajast pärit.

HANILA MUUSEUM

kodulooline materjal, muuseum on endises Hanila koolis. P-T 10-16, K-L 10-18.

UUE-VARBLA MÕIS

puust mõisahäärber on remontide tõttu fassadi klassitsislikest vormidest palju kaotanud. Praegu kuulub mõis endiste omanike järeltulijatele, kes püüavad mõisale taas korraliku välimuse anda.

VARBLA KIRIK

on ehitatud aastal 1861.

LIHULA MÕIS

on ehitatud kunagise linnuse kõrvale ja pärineb 19. sajandist ning tegemist on klassitsisliku mõisa ansambliga. Praegu asub mõisahäärberis Lihula muuseum.

LIHULA KIRIK

on ehitatud 1876-1878 a. ja on neogooti siilis.

LIHULA LINNUSE VAREMED

oli Saare-Lääne piiskopi residents 1234-1251.

LIHULA MUUSEUM

on loodud 1995. aastal. Muuseum asub 19. sajandi keskel ehitatud klassitsistlikus Lihula mõisahäärberis, kus 1999. aastaks valmis püsiekspositsioon. Väljapanek annab hea ülevaate kunagisest Saare-Lääne piiskopilinnusest, eksponeeritud on huvitavamad arheoloogilised leiud linnuselt ja ümbruskonnast.

VIRTSU VASALL-LINNUSE VAREMED

Üks tugevamaid keskaegseid Eesti läänilinnuseid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430. aastal, ürikutes esmakordselt mainitud 1465. Valmis ühes etapis, ehitajaks Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Hävis talvel 1533-34 a. Saare-Lääne piiskopi ja Brandenburgi markrahvi vahelises tülis. Sellest ajast varemeis, kuna Valmiera maapäeva otsusega 1536. aastal keelati taastamine.

SALEVERE SALUMÄGI

omanäolise taimestikuga biohermne kõrgendik, matkarada./ Salevere Salumägi (40 ha) on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Osana siluri ajastu Jaagarahu lademest suutis ta vastu panna mandrijää kulutavale toimele. Kõrgendiku merepoolse serva moodustab järsk paesein, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang tekkis alles 6000-5000 aastat tagasi, kui paeseina uhtusid Litoriinamere lained. Salumäe vastaskülje moodustab paksu kruusakihiga kaetud aeglaselt madalduv seljandik. Bioherm on lubjakivi tüüp, mis on moodustunud omaaegsete korallrahude kivistunud jäänustest. Korallid kasvasid siinsetel aladel siluriaegses soojas meres ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Bioherme on kerge ära tunda - erinevalt tavalisest peakivist pole bioherm kihiline, vaid tema pealispind on konarlik ja urbne. Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul.

KÕMSI KIVIKALMED

1-2 saj. pärinevad tarandkalmed ning 11.-13. sajandist pärit põletuskalmed. Kalmed asuvad Kõmsi kiriku lähedal Tallinn-Virtsu maantee ääres, on välja kaevatud ja tähistatud.

POLLI TALU

Polli talu on traditsiooniline, 20. sajandi algusest pärit eesti talu koos nelja kõrvalhoonega. Palkehitised on Läänemaale iseloomulikult rookatustega kaetud. Polli Talu asub mere lähedal, 150 km kaugusel Tallinnast. Talu restaureerimine on jõudnud viimasesse tööjärku ning vanast talust on saamas rahvusvaheline kunstide keskus.

KARUSE KIRIK

Karuse kohanime on mainitud esmakordselt 1218. aastal. 13. sajandil ehitatud ühelööviline kindluskirik. Kiriku juures asuvad unikaalsed trapetskujulised hauakivid ja 13.-17. sajandist pärit rõngasristid.

MASSU LINNUS

on tõenäoliselt ehitatud I aastatuhandel. See on rajatud tasasele maale. 55-65 m läbimõõduga linnuseõue piirab madal vall, milles on kaks 9-16 m laiust väravakohta. Varisenud ja kamardunud valli kõrgus on keskmiselt vaid 1m ja laius 10-13 m.

MASSU LIUKIVI

Massu mõisast 0,5 km Kokuta ja Mõisaküla poole on otse teeservas väikeselohuline kultusekivi Liukivi (e. Läätsikivi) I aastatuhandest e.m.a. Kivi kallakal küljel on kolm liulaskmise renni. Liukive on seostatud seksuaalmaagiaga - tagasid mehelesaamist ja sigivust.MASSU MÕIS Klassitsistlik härrastemaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel (1820. aastatel). Mõisahoone on liigendatud nõrgalt eenduvate risaliitidega, millest keskmist ilmestab vormikas, kaheksast paariti asetatud toskaana orderis sambast koosnev portikus. Tähelepanu väärib ampiirilik, kraatervaasi kujutisega välisuks.

KASEKÜLA MUISTISED

Kasekülas asub üks suuremaid kinnismuististe rühmi, mis koosneb kahest asulakohast, 16 kivikalmest ja ühest kultusekivist. 1973. aastal V. Lõugase juhatusel Kaseküla tuumikus tehtud kaevamised näitasid, et küla on sellele kohale merelahe kaldal tekkinud juba ajaarvamise vahetuse paiku ja püsinud samal kohal kuni tänapäevani. Selle järgi võib arvata, et Kaseküla on üks vanemaid külasid Eestis.

TUHU SOO

Oidrema-Tuhu soostik (6 270 ha) kuulub Lääne-Eesti suuremate soostike hulka. Paiknedes merest vaid 10 km kaugusel, on soostik arengulooliselt suhteliselt noor. Soostik koosneb kahest eraldi osast, mida eraldab põhja-lõunasuunaline Lihula-Paadremaa maantee. Paekõvikul soo keskel paikneb Tuhu küla. Läänepoolne osa, mida tuntakse Tuudi raba nime all, on suurem (läbimõõt 5 km), keerukama ehituse ja liigirikka elustikuga. Idapoolset madalsoo osa nimetatakse Tuhu (Oidrema) sooks. Viimane on ühtlasema ehitusega ning 7-8 km pikk